NIMEMAAGIA

28.02.2013

Nimi, mis antakse inimesele peale sündi, paneb maagilise pitseri kogu tema edaspidisele elule. Ja ükskõik kui palju inimene oma nime ka ei vaheta – kõige mõjuvamaks jääb siiski see esimene. Nimi – see on osa inimese iseloomust, see on tema eneseväljenduse kood.

Nimi on tugevalt seotud sõnamaagiaga, sest see on nagu omamoodi loits või mantra, mis pideval väljaütlemisel avaldab vastavat mõju. Hüüdes kedagi nimepidi, ei mõtle me enamasti selle tähendusele (Eha, Anne) või algupärale (Kalev) või tõlketähendusele (Mihkel~Miikael, heb. ’jumalik’). Iga sõna väljendab midagi, olgu see siis otsene, kaudne või varjatud tähendus, millest viimast saab teada numeroloogia abil. Vastavaid materjale leiab nii raamatukauplustest kui ka internetist.

Nimest tulenevad numbrid ei mõjuta otseselt inimese eluteed, saatust, vaid tema iseloomu ja hingeomadusi. Nimenumber näitab põhiliselt inimese eneseväljendust ja seda, kuidas inimene mingis olukorras käitub. Kõnealune number võimendab, nõrgendab või lõhestab inimese sünnikuupäevast tulenevaid iseloomujooni. Kui hinge-, nime- ja sellest tulenevate numbrite** vibratsioonid on väga erineva põhiolemusega või omavahel disharmoonilised, võib vastava isiku käitumine sarnastes situatsioonides olla täiesti erinev ja ettearvamatu.

*eluteenumber saadakse sünnikuupäeva, kuu ja aasta kokkuliitmisel.

**teistele jäetava mulje number on nimes esinevate kaashäälikute summa. Siseolemuse number on täishäälikute summa. Need omavahel liidetuna annavadki kokku nimenumbri.

 

MÕNED SOOVITUSED LAPSE NIME VALIKUKS.

Lähtudes mõningatest reinkarnatsiooni printsiipidest, on küllaltki laialt levinud arvamus, et tulevane inimene ise valib enne sündi oma vanemad, sünniaja, -koha ja ka nime. Vanematel tuleks see valitud nimi intuitiivselt tabada. Kui nad seda ei tee, võib juhtuda, et just nemad muudavad oma lapse põhinumbrid disharmooniliseks. Sel juhul püüab laps oma nimest vabaneda, seda mingil moel muuta ning esimesel võimalusel vahetada ametlikult. Iseasi on elus esinevad ajutised perioodid, mil laps või nooruk tahakski olla keegi teine.

Juba lapseoote ajal tuleks vanematel mõelda sellele, millist nime oodatav laps võiks endale tahta. Võimalik, et sobiv nimi leitakse peale lapse sündi, vaadates mis “nime nägu” laps on. Arvatakse, et imik reageerib sobivale või ebasobivale nimele. Suurt rolli mängib siin siiski vanemate vastuvõtlikkus lapse hingevibratsioonidele. Mõnikord tulevad appi vanavanemad või leitakse nimi „juhuslikult“, kuid samas tuntakse, et see on just see õige nimi. Kui vanemad on eriarvamusel või tunnetavad erinevalt, võib lapsele panna ka mitu nime. Kõige tähtsam on, et valitud nime ka täies pikkuses ja korrektselt välja öeldaks. Hellitusnimedeks võiks kasutada pigem muid sõnu, kui lühendatud või moonutatud nime, mis rikub nime tegelikku energeetikat.

Juba mõnda aega püütakse panna lastele erilisi nimesid. Loomulikult võib vanematel olla igasuguseid põhjuseid, miks nad panevad oma lastele võõrapäraseid, halvasti hääldatavaid või mõnikord ka võõramaiste jumalate nimesid, kuid numeroloogina ma seda teha ei soovita. Sellistele vanematele pakun siinkohal veidi mõtlemisainet:

  1. a) Kas te loodate, et vastavalt nimele tuleb ka teie lapsest midagi erilist?
  2. b) Kas te mitte ei ela lapse nimes välja midagi niisugust, millest teil endal puudu on jäänud? Aga te ei tea ju täpselt, missuguseks tegelikult kujunevad teie laps ja tema elutee. Võib olla on tegemist lapsega, kellel on väga sügav sisemaailm ja keda häirib või ärritab teiste inimeste tähelepanu. Kui see laps võiks jääda muidu ehk märkamatuks, siis tema nimi seda tal ei luba.
  3. c) Soovite panna oma lapsele mõne võõramaise jumala nime. Numeroloogia seisukohalt, ei saa üldkasutatavate tähestikusüsteemidega analüüsida ühegi jumala nime, sest need on erilise missiooniga, kodeeritud nimed, milles maagilist, varjatud ja tähtsat rolli mängivad täpne hääldus, tähtede järjekord jne. Tulemused võivad osutuda soovitule vastupidiseks, mõju ettearvamatuks või isegi hävituslikuks. Eestlasele võib võõramaise jumala nimi mõjuda hoopis teisiti kui selle nime loomulikus keskkonnas.
NIME VAHETUS

Seoses abiellumisega on perekonnanime vahetus naiste puhul tavaline nähtus. Perekonnanime number seob meid teatud kollektiivse või sotsiaalse programmiga. See on inimese sotsiaalne kaitse, omamoodi karmaline kilp, mis on antud sünniga. Perekonnanime võib vahetada, sest see ei kohusta inimest millekski – vahetub vaid kaitse ja lisandub eneseväljendust puudutavaid iseloomuomadusi.

Hoopis suurem tähendus on eesnime vahetusel. Eesnimi on seotud inimese eesmärgiga, tema individuaalse programmiga. Inimesel on õigus vahetada eesnime juhul, kui ta on täitnud kogu programmi, mille see on talle andnud. Kui inimene pole seda potentsiaali läbi töötanud ja vahetab oma eesnime, võib tal ette tulla väga palju ebameeldivaid sündmusi ja takistusi. Eesnime vahetusega toimub ühe programmi ladestumine teisele, mille tõttu võib elu muutuda mõistetamatuks ja arusaamatuks kaoseks. Inimene püüab kaasa minna juba uuega, kuid vana nõuab pidevalt millegi täitmist.

Mõni inimene võib ise tunnetada, et tal on vale eesnimi ning võtab uue. See peaks avalduma tema edasistes elusündmustes – kui asjad hakkavad minema paremini, oli eesnimevahetus õigustatud ja vastupidi. Olulisem kui nimevahetus passis on see, et teised ka hüüaks seda inimest uue nimega. Samuti võib uue nime tugevdamiseks seda nime aegajalt ise valjuhäälselt korrata.

Pseudonüümidega on lugu teine. See, mida isik teeb pseudonüümi all, võib erineda tema tegelikust programmist. Isik elaks nagu kahte elu, kus üks ei sega teist.

Erinev ja mitte igapäevaselt kasutatav võib olla ka ristinimi, mis annab salajase kaitseingli.

Hüüdnimesid vaadeldakse ja arvutatakse välja eraldi, olgu see siis lühend nimest või midagi täiesti erinevat. Kui hüüdnime panevad teised, siis näitab see seda, mida just nemad selles inimeses näha soovivad. Kui hüüdnime paneb endale inimene ise, siis väljendab see seda, mida see isik tahaks teha või milline olla. Kui teised seda nime ei aktsepteeri, siis on tal väga raske realiseerida selle numbrilist potentsiaali.

Vana hea eesti vanasõna ütleb, et nimi ei riku meest, kui mees nime ei riku. Ladinakeelne sentens ütleb „Nomen est omen.“ (tlk. Nimi on märk, enne). Eks õigus ole neil mõlemal.

 

Scroll To Top