Kriis on otsustamise koht

kirjutas Kai Tamm ajakirjas Naised ,

18 september 2009

Septembris juhtuvad mingil seletamatul põhjusel väga paljud suured katastroofid ja kriisid, mõeldes kas või 9/11 tragöödiale Ameerikas või Estonia hukule ja Kurkse surmaretkele Balti meres. Mis looduses lahti on, et kõik on kuidagi pinevad ja närvilised ning kriitilisi olukordi tekib inimsuhetessegi? Arutleb numeroloog Kai Tamm.

September on kuu, mil loodus saavutab lõpliku küpsuse ja saabub saagi salve kogumise aeg. Samas on see aeg, mil külvatakse talivilja ja istutatakse lillesibulaid ning järgmisel kevadel lummab maa meid taas haljendava orase ja õiteiluga. Kuid enne seda vajub kõik kui varjusurma ja pärast sügisest pööripäeva haarab valitsusohjad nii pikana tunduv pime aeg.
Miks on see aeg nii raske ja suruv? Peamiselt seepärast, et kõik meie ümber hakkab järjest enam meenutama elu lõplikkust, aga inimesse nagu loodusse tervikuna on kodeeritud elujanu. Septembrikuus toimusid nii Estonia hukk kui ka Kurkse tragöödia, mis puudutasid lähedalt paljusid eestlasi. Kuna oleme nii väike rahvas, on emotsioonid seda teravamad ja talletuvad paljude perede mällu, tõustes pinnale igal aastal uuesti just nn looduse langusajal. Sel sügisel tuleb peale masenduse rinda pista ka masundusega.

Tsükli lõpp

Numeroloogilises võtmes võib septembrit vaadelda kui ühe tsükli lõppu ning aeg annab arutust, kas lõigatu-kogutu-salvestatu kätkeb endas uue jaoks elujõulist seemet. Nõuanne: õpi kannatlikkust, tee kokkuvõtteid, taasta mõranenud või katkesta mittevajalikud suhted, kui see on vajalik. Eralda terad sõkaldest. See on igas mõttes soodne kuu suurpuhastuseks. Koristame aiad, valmistame kodud talveks ette. Teeme hoidiseid, st salvestame suve energia. Käesoleva aasta numbrikombinatsioonide valguses (9 + 2 + 0 + 0 + 9 = 11) võib näha septembris kriisi haripunkti, mis oma muutumises peidab tohutuid ja võimsaid inspiratsiooniallikaid ning läbimurret vabaduse ja paremuse poole. Komistuskivideks võivad olla emotsionaalne ülitundlikkus või ükskõiksus ning enesehaletsus.

Sõnaga “kriis” (kr k krisis – otsustus, lahutus) tähistatakse murrangut, pööret, otsustavat seisundit ning see annab võimaluse midagi teistmoodi ja uutmoodi teha. Kes julgeb muutuda, see sammub tulevikku, aga kes ootab, et see iseenesest möödub, seda ootab aeglane häving. Kriisi võib vaadelda kui küpsemist, sest siin luuakse uued ja uut laadi võimalused. Haiguses on kriis hetk, mil selgub, kas hakkab toimuma paranemine või vastupidi, haigus peidab end sügavale kroonilistesse protsessidesse ja jääb vinduma või võtab hoopis halvema pöörde. Igatahes on kriis otsustamise koht – kuidas edasi.

Pööripäeva pöörded

Sügisesel pööripäeval on päevavalguse ja ööpimeduse aeg ühepikkused ning siitpeale hakkab valge aeg üha kahanema. Kasvuaeg asendub kahanemisega, seega peab ka inimmõte asendama väljapoole suunatud energia pigem sissepoole suunatuga.

See on aeg tegeleda kappi pandud asjade ja iseenese pimedama poolega, sest see aitab õppida end usaldama. Järgmisena õpi kohanema vastavalt olukorrale, sest iga vastuseis tekitab sõda igal tasandil ja igas mõttes.

Leia aega loomingulisusele, kunstile ja detailide ilule ning võlule, kuid samas ka vaikusele. Tugine oma aistingutele ja intuitsioonile.

Mängi soolot, kuid harmoneeru saateansambliga. Julge olla sina ise, aga arvesta ka teistega. Igalühel on omad mured, raskused ja pinged – ära siis oma taaka teiste selga lao. Suhtle sõpradega ilma, et kasutaksid neid piksevardana.

Vigade parandus

Pööripäeva uskumusi ja traditsioone leiame paljudes usundites ja uskumustes.

Wicca traditsioon õpetab, et pööripäev on viimane aeg, et parandada vigu ja möödalastud võimalusi, aga vigade parandamisse ei tohi kinni jääda: kui vaja, siis kahetse, aga lase lahti see, mis pole täitunud. Kuid ka sügisvihmad uhuvad ära kõik teostatud ja teostamatud plaanid ning saabub vaikuse ja mõtiskluste aeg.

Iidsete aarialaste Avesta traditsioon pajatab, et sügisese pööripäevani on meil võimalus teha oma valikuid, kuid sealt alates seisame kohtumõistjate ees, kes langetavad otsuse ja määravad edaspidise olenemata meie tahtest või soovidest. Sest sügisene pööripäev (sel aastal 23.09 kl 00.32) sümboliseerib hauataguse maailma uste avanemist. Ehk ka sellest maailma paiskuv rusutus ja raskustunne, millest tuleb lihtsalt seesmise väega üle olla.

Meid sel pimedal ajal saatvate surnute hingede austamiseks oli eestlastel määratud pisut enam kui kuu. Hingekuu algab mihklipäeval, 29. septembril, ja kestab hingedepäevani, niisiis 2. novembrini.

Et uut koitu näha, peab läbi käidama ka pimedam aeg…

 

Scroll To Top